Eesti võlamantra on moest läinud

Valimised on selja taga ja maskid langenud. Enam pole vaja isegi nägu teha, et debatt on tähtis. Erakondade reaktsioonid Eduka Eesti arvamuskonkursi võiduideele näitavad, et poliitilised parteid ei teadvusta vajadust arutleda Eesti ees seisvate põhiliste küsimuste üle. Edasist diskussiooni välistavad väited tõendavad, et küsija suu peale lüüakse veel enne, kui küsija oma küsimusega ühele poole saab: vastused on varrukast võtta ning need tuginevad eeldusele, et midagi arutada õigupoolest ei olegi.

Eduka Eesti võiduidee puudutab Eesti ees seisvat põhimõttelist valikut pärast seda, kui Euroopa Keskpank langetas tänavu aasta alguses ajaloolise otsuse tõrjuda deflatsiooni ja ergutada majandust võlakirjatugiostudega 60 miljardi euroses mahus iga kuu. Tugiostud algasid märtsis ja neid on plaanis jätkata vähemalt tuleva aasta septembrini. Nii turud kui ka Euroopa riigid rõõmustasid keskpanga otsuse üle, Eestil ainsana polnud aga rõõmustada põhjust – sest Eesti riigil ei ole erinevalt teistest euroala riikidest riigivõlakirju. Sellal kui euroala riikide võlakirjade intressid hakkasid riburadapidi kukkuma, põhjendasid Eesti parteid eesotsas Reformierakonnaga üksteise võidu, miks Eesti võlakirju emiteerima ei peaks.

Mantra, mis kaotas jõu. Väike riigivõlg on olnud Andrus Ansipi ajast peale korrutatud mantra, mis justkui peaks tõendama, et riigi rahandus on korras. Raha- ja poliitilises maailmas aga ei kipu mantrad aastatuhandete viisi „õiged“ olema nagu religioonides. Ansipi peaministriaja alguses oli võlast vaba olemine ilmselt Eesti riigi rahandusele kasulik ja tervislik. Ent asjaolud on muutunud. Euroopa Keskpanga otsus tõendab, et Eesti suhtumine võlasse on ajale jalgu jäänud. Otsusele järgnenud parteide reaktsioonid tõendavad omakorda, et erakonnad pole selle teema üle süvitsi üldse mõelnudki.

Swedpankur Tarmo Tanilase võiduloos esitatud idee tagapõhjaks on mõistmine, et Eesti on maha magamas oma võimalust kasu saada Euroopa Keskpanga otsusest – lihtsalt põhjusel, et meil puudub üks finantsinstrument, mis teistel euroala riikidel on olemas. Selle asemel, et see nüüd kasutusele võtta, raiuvad parteid – peale Keskerakonna – harjunud viisil edasi, et võlga ei ole ega tule.

Millegipärast ei teki Eesti erakondadel küsimust, kui tõenäoline on võimalus, et kõik euroala riigid eksivad ja Eesti on see ainus, kes saab asjadest õigesti aru. Nii võiks kergesti peale kippuda kahtlus, et äkki meie siin pole siiski need Euroopa kõige suuremad tarkpead.

Üks tõsiseltvõetav põhjendus laenuvõtmise vastu on olnud, et laenu on mõtet võtta ainult siis, kui on kindel plaan, kuidas seda raha kulutada. Meil sellist ei ole, on olnud Reformierakonna ja ka teiste parteide seisukoht (peale Keskerakonna). Palun väga, Eduka Eesti võiduidee pakkus välja konkreetse mõtte, kuidas raha kulutada: ostame riigile tootlikke varasid, poole laekuvast rahast paigutame kohalikesse taristuprojektidesse ja poole eest loome pikaajaliste strateegiliste investeeringute fondi. Kõlab ju mõistlikult? Vähemasti debateerimisväärselt?Parteide meelest mitte. Küll kardetakse läbikukkumist, küll polevat õige, kui riik käituvat „turuspekulandina“. Ei saa, pole mõistlik – ja siis on meil veel ju see see euroraha! Eks me siis vaata, kui see otsas. Äripäeva meelest pole aga mõistlik välistada üks finantsinstrument lihtsalt selle pärast, et seda pole senimaani kasutatud.